Kuidas süües saledaks saada?
Kaalust alla võtmiseks ega õige kaalu hoidmiseks ei ole vaja nälgida, tuleb süüa õiget toitu mis on valmistatud päris toitainetest ning süüa õiges koguses ja õigel ajal.
Selle sissejuhatuse
kohta võib öelda, et kerge öelda aga katsu sa teha. Eestlane on tuntud
grillirahvas ja armastab süüa liigselt liha ning peamiselt sealiha. See tuli
välja ühest viimasest Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud uuringust mis
avaldati selle aasta esimeses pooles.
Liigne söömine, ehk õigemini liigne toidu tarbimine ei ole probleem mitte ainult siin Eestis, see on ülemaailmne probleem kõigis arenenud riikides. Küll mõtlevad riigid välja igasuguseid soovitusi toitumiseks, loovad regulatsioone ja piiranguid, et vähendada näiteks suhkru või ehk varsti ka rasvade tarbimist. Selle kõigega on riikidel aga raske rinda pista kui vastas poole peal on vabal konkurentsil põhinev turumajandus ja selles keskkonnas tegutsevad toiduainete tootmise tööstused. On selge, et turumajandusel põhinevad ettevõtted teevad omalt poolt kõik, et suurendada oma toodete ehk siis toidu, sealhulgas jookide müüki, käivet ja ettevõtte kasumit.
Seega, on meil tänu turumajandusele toiduainete tootmises ja tööstuses iga päev järjest suurem surve süüa ja tarbida aina rohkem ja rohkem sööki, jooki ja mida iganes veel mida kõik saab suu kaudu manustada ja mida üks inimorganism suudab ära seedida. Iga päev ilmuvad kaupluste lettidele uuenduslikud tooted ja maitsed, et kutsuda meid ikka rohkem proovima ja maitsma. Elamiseks ja tervislikuks ning täisväärtuslikuks toitumiseks on meie organismil vaja tunduvalt vähem toitu kui me igapäevaselt ära sööme. Kuigi meile pakutakse poelettidel iga päev ikka uusi ja uuendatud tooteid ja maitseid, siis tegelikult jäävad paljud vajalikud toitaineid meil igapäevaselt söömata ja meie toidulaud muutub järjest rohkem ühekülgsemaks sisaldades peamiselt suhkrust, jahust, töödeldud teraviljast ja lihast valmistatud lihalaadseid tooteid või piimast valmistatud piima ja juustulaadseid tooteid.
Käisin just hiljuti USA-s reisil ja seal on igal pool söögikohtades menüüdes ja hinnakirjades hästi suurelt toodud välja kalorid mida mingi toit sisaldab. Hinnad on sealjuures imepisikeselt toodud või hindu polegi. Ma ei tea, kas see on seal mingi riiklik soovitus, et kalorid on lisatud, aga igatahes igal pool need kalorid juures olid. Mis te arvate, kas keegi arvutab seal neid kaloreid kokku, ei usu, et keegi arvutab. Üks hamburger on üldjuhul näiteks 600 Kcal. Üks keskealine naine kes teeb istuvat tööd vajab päevas energiat umbes 1400-1500Kcal. Seega 2,5 hamburgerit. Aga mis te arvate, kas kahest hamburgerist päevas piisab söögiks ja kas keegi sööb nii vähe, ei usu. Ma sõin seal olles ühe hamburger, mida ma olen enne elus vist kahel korral söönud ja see oli vähemalt 20.aastat tagasi kui tulid esimesed MacDonald’si restoranid Eestisse, siis oli vaja ju proovida mis see selline kaasaegne ja läänelik toit endast kujutab. Kuna see mulle siis mingit muljed ei avaldanud, siis ma polnud vahepeal hamburgerit söönud. Nüüd siis sõin ja muidugi ei saanud mul sellest üldse kõht täis ja juba poole tunni pärast tahtsin uuesti süüa. Üks põhjus, miks süüakse sageli ja miks läheb kiiresti kõht tühjaks on see, et süüakse liiga palju sellised sööke mis sisaldavad suhkrut ja süsivesikuid mis lähevad kiirest verre, tõstavad kiirelt veresuhkru taset ning sama kiiresti langeb veresuhkru tase, sest organism hakkab kõrge veresuhkru taseme korral rohkem tootma insuliini, et veresuhkru taset alandada. Need on nii öelda kõrge glükeemilise indeksiga toitained, üks nendest on valge rafineeritud suhkur, mida lisatakse tänapäeval vist küll igasse tööstuslikult valmistatud toiduainesse. See sama nö lisatud suhkru märkamatu tarbimine on see mis on üks salakaval kaalu tõstja, mida inimesed sageli ei tea ja ei oska jälgida ega ka karta. Glükeemilistest indeksist kirjutan rohkem järgmisel korral.
Toon välja kuldreeglid ja olen kindel, et neid järgides teie kaal alaneb või püsib normis. Esimene perspektiivis kõige jätkusuutlikum tegevus on:
Võib olla tundub, et on vaja päris palju asju, jälgida-järgida, aga tegelikult polegi see kõik nii keeruline. See on lihtsalt selline toitumine ja eluviis, mis meil enamusel oli umbes 30 aastat tagasi :).Liigne söömine, ehk õigemini liigne toidu tarbimine ei ole probleem mitte ainult siin Eestis, see on ülemaailmne probleem kõigis arenenud riikides. Küll mõtlevad riigid välja igasuguseid soovitusi toitumiseks, loovad regulatsioone ja piiranguid, et vähendada näiteks suhkru või ehk varsti ka rasvade tarbimist. Selle kõigega on riikidel aga raske rinda pista kui vastas poole peal on vabal konkurentsil põhinev turumajandus ja selles keskkonnas tegutsevad toiduainete tootmise tööstused. On selge, et turumajandusel põhinevad ettevõtted teevad omalt poolt kõik, et suurendada oma toodete ehk siis toidu, sealhulgas jookide müüki, käivet ja ettevõtte kasumit.
Seega, on meil tänu turumajandusele toiduainete tootmises ja tööstuses iga päev järjest suurem surve süüa ja tarbida aina rohkem ja rohkem sööki, jooki ja mida iganes veel mida kõik saab suu kaudu manustada ja mida üks inimorganism suudab ära seedida. Iga päev ilmuvad kaupluste lettidele uuenduslikud tooted ja maitsed, et kutsuda meid ikka rohkem proovima ja maitsma. Elamiseks ja tervislikuks ning täisväärtuslikuks toitumiseks on meie organismil vaja tunduvalt vähem toitu kui me igapäevaselt ära sööme. Kuigi meile pakutakse poelettidel iga päev ikka uusi ja uuendatud tooteid ja maitseid, siis tegelikult jäävad paljud vajalikud toitaineid meil igapäevaselt söömata ja meie toidulaud muutub järjest rohkem ühekülgsemaks sisaldades peamiselt suhkrust, jahust, töödeldud teraviljast ja lihast valmistatud lihalaadseid tooteid või piimast valmistatud piima ja juustulaadseid tooteid.
Käisin just hiljuti USA-s reisil ja seal on igal pool söögikohtades menüüdes ja hinnakirjades hästi suurelt toodud välja kalorid mida mingi toit sisaldab. Hinnad on sealjuures imepisikeselt toodud või hindu polegi. Ma ei tea, kas see on seal mingi riiklik soovitus, et kalorid on lisatud, aga igatahes igal pool need kalorid juures olid. Mis te arvate, kas keegi arvutab seal neid kaloreid kokku, ei usu, et keegi arvutab. Üks hamburger on üldjuhul näiteks 600 Kcal. Üks keskealine naine kes teeb istuvat tööd vajab päevas energiat umbes 1400-1500Kcal. Seega 2,5 hamburgerit. Aga mis te arvate, kas kahest hamburgerist päevas piisab söögiks ja kas keegi sööb nii vähe, ei usu. Ma sõin seal olles ühe hamburger, mida ma olen enne elus vist kahel korral söönud ja see oli vähemalt 20.aastat tagasi kui tulid esimesed MacDonald’si restoranid Eestisse, siis oli vaja ju proovida mis see selline kaasaegne ja läänelik toit endast kujutab. Kuna see mulle siis mingit muljed ei avaldanud, siis ma polnud vahepeal hamburgerit söönud. Nüüd siis sõin ja muidugi ei saanud mul sellest üldse kõht täis ja juba poole tunni pärast tahtsin uuesti süüa. Üks põhjus, miks süüakse sageli ja miks läheb kiiresti kõht tühjaks on see, et süüakse liiga palju sellised sööke mis sisaldavad suhkrut ja süsivesikuid mis lähevad kiirest verre, tõstavad kiirelt veresuhkru taset ning sama kiiresti langeb veresuhkru tase, sest organism hakkab kõrge veresuhkru taseme korral rohkem tootma insuliini, et veresuhkru taset alandada. Need on nii öelda kõrge glükeemilise indeksiga toitained, üks nendest on valge rafineeritud suhkur, mida lisatakse tänapäeval vist küll igasse tööstuslikult valmistatud toiduainesse. See sama nö lisatud suhkru märkamatu tarbimine on see mis on üks salakaval kaalu tõstja, mida inimesed sageli ei tea ja ei oska jälgida ega ka karta. Glükeemilistest indeksist kirjutan rohkem järgmisel korral.
Toon välja kuldreeglid ja olen kindel, et neid järgides teie kaal alaneb või püsib normis. Esimene perspektiivis kõige jätkusuutlikum tegevus on:
- Söö võimalikult rohkem ise kodus
valmistatud toitu mille valmistad puhtast maitsestamata toorainest. St
maitsestad ise kodus nii kala, kana kui ka sea-, veise jm lihatooteid. Ehk siis
väldid ega osta poest, turult ega mujalt valmis pakendatud ega
kulinaarialettidel pakutavaid maitsestud toortoitu ega valmis toitu. Alguses
kindlasti raske, aga võimalik.
- Vähemalt 2 x päevas süüa sooja
sööki. Lõuna ja õhtusöök. Väga hea kui sööd 3 korda päevas sooja sööki. Ära proovo kaalust alla võtta süües ainult rohelisi salateid või ainult köögivilju.
- Söö päevas 5x6 korda. 3
põhisöögikorda: hommikusöök, lõuna ja õhtusöök + 2 -3 vahepala.
- Söögi ajad võiks olla näiteks: Hommikusöök 7:00-8:00,
vahepeala 10:00-11:00, lõuna 12:00-14:00, oode 15:00-16:00, õhtusöök
18:00-19:00, oode 20:00-21:00. Kõik sõltub mis kell sa ärkad. Kui ärkad hilja, siis ongi paras süüa ainult kerge lõuna.
- Saia või leiba ära söö päevas mitte
rohkem kui 2 viilu.
- Vahepealaks süüa näiteks üks neist
järgmistest toitudest: kohupiim, kodujuust, jogurt (mitte üle 150 gr), 1 muna,
1 puuvili.
- Sooja söögi kõrvale (lõuna,
õhtusöök) ei joo mahla, piima, ega muid magusaid jooke. Ei söö kõrvale leiba
ega saia. Soojad söögid ilma kastmeta. Söögi kõrvale või pärast sööki on
soovitav juua vett mis on toatemperatuuril (isegi suvel soojaga).
- Sooja söögina eelistada sealihale kanafileed,
kalafileed, veiseliha.
- Lisandiks liha kõrvale kas tatar,
punane või must riis + köögiviljad iga kord. Köögivilju süüa ka kergelt vähese
soolaga keedetult ja soojalt. Kui süüa kartulit, siis ainult 1 kartul.
- Söö vähemalt iga päev 3 söögikorra
ajal rohelisi toiduaineid. Need on: roheline salat, köögiviljad (brokkoli,
kapsas, aedoad, lillkapsas). Puuviljadest: banaan, mango, virsik. Köögiviljad
võib ka soojendada nö wokkida, sest sooja toitu omastab organism paremini.
- Eelistada valgu- ehk
proteiinirikkaid toite. Proteiin on vajalik energiaallikas kehale ja lihastele,
sealhulgas ka näolihastele. Proteiinirikkad toidud on: liha, kodujuust,
kohupiim, mandli- või kookospiim, võib juua proteiini pulbrist tehtud jooke või
lisada pulbrit piimale ning teha smuute. Piimaga võib teha kakaod, hea õhtune
soe jook enne magama minemist. Lisada või ½ tl mett. Kakao on ka tugev
antioksüdant ja sisaldab magneesiumi, kaaliumi, kaltsiumi, vaske, tsinki,
väävlit, E ja C vitamiini. Soovitav on kasutada toorkakaod, mis on magustamata
ja töötlemata.
- Söö nö häid rasvu, need aitavad
alandada kolesterooli taset ning aitavad kulutada teisi rasvu. Häid rasvu
sisaldavad toiduained on: lõhe, forell, mandlid, pähklid, avokaado, oliivi- ja
kooksõli (või rasv) ghee (selitatud või). Päeva jooksul paras kogus rasvaineid
on ca 1-2 spl, arvestatud on ka toidu sees, st valmistamiseks kulunud rasva.